äinud
nädalal suri Pariisis kuulus Prantsuse filosoof ja sotsioloog Pierre
Bourdieu, kes eesti lugejatele oli tuttav eelkõige meediakriitilise
teose «Televisioonist» autorina.
71-aastaselt
lahkunud teadlane võitles kaua vähktõvega, veel viimastel elunädalatel
töötas ta pingsalt oma uute kirjutiste kallal, kirjutab Postimees.
Pierre Bourdieu sündis 1930. aastal Püreneede jalamil vaeses maaharija
perekonnas. Pärast filosoofiahariduse omandamist töötas ta Prantsusmaal
ja Alzheerias. Tema päritolu ning esimeste tööaastate jooksul kogetu
suunas teda üha vasakpoolsema maailmavaate poole.
Bourdieu tee Prantsusmaa akadeemiliste ringkondade tippu oli keeruline,
esimest korda pälvis ta laiemat tähelepanu 1964. aastal teosega «Les
Héritiers» («Pärijad»), kus ta käsitles Prantsusmaa kõrghariduse reformimise
vajalikkust.
1975
asutas ta ajakirja «Actes de la recherche en sciences sociales», kogudes
enda ümber hulga mõttekaaslasi. Viimaste arvates võis Bourdieu sotsiaalset
maailmakäsitlust vaadelda kui «sümboolset revolutsiooni», kui uut
nägemust maailma sotsiaalsest dimensioonist.
1981
sai Bourdieu’st Prantsusmaa kõige prestiiþsema, akadeemikuid ühendava
Collége de France’i sotsioloogiaprofessor. 1996 asutas Bourdieu assotsiatsiooni
«Liber/Raisons d’agir» ja samanimelise kirjastuse, viimane on kuulsaks
saanud neoliberalismi-vastaste raamatute väljaandjana.
Just sellest ajast pärineb Bourdieu laiem populaarsus, avalikkus õppis
teda tundma kui laia haardega sotsioloogi ja globaliseerumise veendunud
vastast. Bourdieu neoliberalismi ja massimeedia kriitika hoidis teda
pidevate mõtterünnakute keskpunktis. 1997 ärgitas tema pisike punane
raamat, mis rääkis televisioonist, avalikkust mõtlema selle meediavormi
telgitaguste ja mõjuhoobade tegeliku mõju üle ühiskonnas.
|